Oleme jõudnud Kingstoni ja seda sõna siin enam ei kohta.
Meeltes valitseb kurbus, sest kõik igatsevad nüüd juba meie armast Button Bay Getaway’d. Tunne on nagu oleks sattunud täiesti teise dimensiooni. Suure linna värk. Nüüd mõistavad kõik selle väärtust, et tulime varem Jamaicale, et näha selle võlusid. See loodus on kirjeldamatult võimas. Arutasime, et kui oleks tulnud ainult konverentsiks kohal, ei oleks me Jamaicast sellises vaimustuses nagu hetke seisul. Enamus emotsioone on paraku konverents ja Kingston tugevasti alla tõmmanud. Põhjuseks on, et olid liiga suured ootused. Kõik eeldasid, et kui Hollandis korraldati nii kõva tantsu üritus siis taseme pulk on kõrgel ning on soov seda ületada. Jamaica rahval paraku see ei õnnestunud. Mis aga muutunud ei ole, on kohalike pilgud. Paljude jaoks on valge nahk siiani ime. Kohati muutub see juba naljakaks, eriti veel ringi sõites läbi rahva masside, nähes nende emotsioonide rohkust meie suhtes. Teisest küljest juba natuke hirmuäratav.
Hetkel ei oskagi rohkem oma mõttemaailmat kirja panna. Täielik seisak... Kuid peatselt uuesti.
Liisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar