Palju õnne Ingmar! Ehk siis hommikul tahtsid kõik talle õnne soovida, kuid ei tahtnud teine kuidagi ennast näole anda... lõpuks siiki otsustas sünnipäevalaps välja tulla ja muhvinid, apelsinid ning teokarbid said üle antud. Koos teistega toast lahkudes otsustasime kõigepealt minna Port Royalisse (pilte pole, kuna fotokas streikis) vaatama sealset kindlust. Väga lahe oli teine, kohe tuli meelde film „Kariibimere piraadid“. Kindlusest suurem osa oli maavärinate ja tormidega lagunenud, kuid väiksem versioon kunagisest ehitisest oli kenasti taastatud ja vägagi tõetruu. Edasi suundusime saare kõige idapoolsema tipu poole, kus on majakas. Mõtlesime, et lähme seda vaatama, kuid eksisime ühes teeotsas ja sõitsime suure kaarega. Vahepeal võtsime peale naise, kes töötas Bathi’s, olevat olnud seal giid. Kohale jõudes olin üsna skeptiline kuna kohe kui me seisma jäime oli terve pilv musti tegelasi meie auto ümber. Mõtlesin, et ei tea, kas tasub kuid Kristjan arvas, et lähme vaatame. Muidugi käis kõik kähku nagu ikka, öeldi, et pange ujumisriided selga ja lähme aga mineraalveevanni võtma. No mis meil siis muud üle jäi, riietusime ja läksimegi, kuid tuli välja, et see oli tegelikult täitsa mõnus. Meid pritsiti tulikuuma (u 56 kraadise) mineraalveega, tehti massaaži määriti õli ja mudaga. See protseduur pidi lausa 5 aastat nooremaks tegema :D.
Peale selle saame nüüd öelda, et oleme käinud Usain Bolt-iga samas spaas, nimelt nende jutu järgi pidi maailma kiireim mees alati kui aega on seal käima. Nende juttu muidugi ei tasu alati puhta kullana võtta. Lõpuks tuli välja, et protseduur läks maksma 60 USD. See oli küll liiiiiiiiga palju, kuid ei hakanud nendega vaidlema, olgu neilgi siis hea päev. Isegi auto pesti vahepeal puhtaks, mitte, et keegi oleks küsinud, kas me seda tahame. Selle eest tuli muidugi ka natuke maksta. Pärast noorenduskuuri hakkasime uuest majaka poole sõitma. Vahepeal oli küll imelik sõita mööda rada, mis kulges kõrgete suhkruroo põldude vahel kuid siiski oli see õige tee ja jõudsime kohale.
Kahjuks ei olnud majakavahti vist kodus, seega pidime rahulduma selle vaatamisega värava tagant. Nägime majaka lähedal olevat ilusat randa ja kui sinna läksime tuli välja, et see oli nagu tõeline paradiisirand- valge liiv, sinine meri ja isegi palm oli olemas J. Sain ka enda soovipildi sellisest rannast tehtud, loodame, et see jõuab peagi ka minu seinale.
Käisime Kristjaniga ujumas, lained olid lahedalt suured. Mõnus oli lasta ennast lainetel kanda ja niisama meres möllata. Enne äraminekut läksin oma ujukaid loputama kuna kõik kohad olid liiva täis ja üllatus-üllatus ma sain jälle läbimärjaks :D aga vähemalt oli lõbus. Tagasitee sujus juba viperusteta, vahepeal tegime söögipausi. Süüa saab siin küll hästi ja odavalt! Teinekordki J
Helina
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar